“Nurrikud Pärnus” Hooandja

Pärnu Kastani tänava lasteaia õpetaja Siiri Metsamägi kirjutas algklassiealistele lastele raamatu “Nurrikud Pärnus” ja joonistas sellele illustratsioonid.

“Raamat räägib Pärnu linnast, algklassipoisist Johannesest, tema sõpradest ja vanavanematest, kelle kodu on Munamäe lähedal. Tegelasteks on ajaränduritest kassid Nurrikud, kes tutvustavad Pärnu ajalugu ja vaatamisväärsusi. Kuni 10aastased lugejad leiavad lugudest kindlasti põnevust, lasteaialastele sobib raamatut ette lugeda. Juttude ainetel saab ette võtta linnaretki ja nii pakuvad Pärnu lood igas vanuses inimestele toredat ajaveetmist,” tutvustab vastne sulesepp oma loomingut portaalis Hooandja.

Nimelt on kahe tudengiealise tütre ema võtnud nõuks oma esikteos ise välja anda ja otsida eesmärgi saavutamiseks tuge Hooandja ühisrahastusplatvormi kaudu.

Otsast lõpuni ise

Platvormi reeglite kohaselt saavad projektid raha vaid juhul, kui tähtajaks täitub eesmärgiks seatud summa.

Mullu sügisel kogus Herbert Hahni selts Hooandja kaudu raha endise loodusmaja kohandamisel kooliks ja nende projekt leidis palju annetajaid. Oma panuse andis seltsile ka Metsamägi ja nüüd ootab ta heldust teistelt.

Pärnaka raamatuprojekt on Hooandjas üleval 12. märtsini. Kui selleks tärminiks õnnestub koguda seatud summa või enam, saab ta raha kätte. Jääb summast vajaka, kantakse annetused inimestele tagasi ja tuleb otsida teisi võimalusi raamatu väljaandmiseks.

Igal juhul on Metsamägi loovaid ideid ja annetajaid kokku viiva e-keskkonna eest tänulik.

“Need, kes varem oma kulu ja kirjadega raamatuid välja on andnud, ütlevad, et ilma Hooandjata oli see päris keeruline. Portaalis on kõik üdini aus ja läbinähtav ning on võimalus annetajaid tänada,” kiidab ta ja lisab, et kavatseb oma toetajaid vastavalt panusele pidada meeles raamatu, oma kootud mohäärkinnaste või õlimaalidega. Raamatu saavadki esimesena kindlasti need, kes annetuse teinud. Raamatupoodides müümist ei tea Metsamägi praegu lubada.

Naine on otsinud aktiivselt alternatiivseid rahaallikaid ja saanud Pärnu-teemalise lasteraamatu trükkimiseks tuge Pärnu linnavalitsuselt, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupilt, samuti sõpradelt.

Kui suur tuleb debüütteose tiraaž, sõltub annetustest. Metsamägi on trükikodades maad kuulanud ja teab, et rahaliselt pole üüratu vahe, kas anda välja 400 või 700 eksemplari.

Kirjandusmaailmas esimesi samme tegev õpetajanna on valmis sellekski, et peab lõviosa kuludest omast taskust tasuma.

Põhjus, miks Metsamägi tahab raamatu kindlasti ise kirjastada, on lihtne: ta leiab, et on paeluv ja õpetlik läbida teekond omaloodud käsikirjast lõhnava trükiseni.

“Uurisin kolleegidelt muusikaõpetajatelt, kuidas nad on laulikuid välja andnud, ja mitmelt luuleloomingut avaldanult. Kui raamatu asja ajama hakkasin, selgus üllatuslikult, et mul on tutvusringkonnas üksjagu neid, kes mind nõu ja jõuga aidata oskavad. Nõu olen saanud abivalmis kirjastajateltki,” räägib Metsamägi.

Mõistagi ei kulge tee käsikirjast värviliste piltidega kaunilt kujundatud lasteraamatuks üks-kaks-kolm, aga seda magusam, kui see lõpuks on läbitud, usub ta.

Koolieelikutest vanavanemateni

Kõvaköiteline, A4-formaadis ja pea sadat lehekülge sisaldav värviline lasteraamat on autori sõnul kõige paslikum lugemisvara algklassiealistele, kuid lood haaravad kaasa koolieelikuidki.

“Lugesin oma rühmas kuueaastastele sealt jutte ette ja Pärnust pajatavad kohad paelusid neid väga. Üks hea tuttav luges raamatu läbi ja ütles mulle, et “Nurrikud Pärnus” on hoopiski vanainimeste raamat, sest temal oli nii mõnus soe tunne Pärnu kohta lugeda,” muheleb Metsamägi.

Et tegu on siiski lasteraamatuga, ei puudu teosest pedagoogiline iva. Nii kannavad jalgratastel ringi sõitvad peategelased korralikult kiivreid ja helkurgi ripub neil alati küljes, kuid moraal on juttudesse põimitud nõnda, et ei muutuks väikesele lugejale tüütuks.

Olgugi et “Nurrikud Pärnus” näol pole tegu üks ühele ajaloo- või tõsielulistel sündmustel põhineva raamatuga, leidub fiktsiooni Johannese ja Nurrikute seiklustes sellegipoolest võrdlemisi napilt. Juttudes selgitatakse väikestele lugejatele, mis või kes on tuntud Pärnu paikade, siin elanud suurkujude ja toimunud sündmuste taga. Et mitte eksida ajaloolise tõe vastu, uuris Metsamägi Pärnu minevikku käsitlevaid raamatuid, pidas aru Pärnu muuseumi rahvaga, ja kui linna teket käsitlev peatükk käsil oli, sai isegi naabrilastelt ajalooõpikuid laenatud.

“Vaatasin lasteaedniku pilguga, et kui jalutaksin lastega mööda linna, kuidas ma siis neile ühest või teisest ausambast räägiksin,” selgitab autor oma taotlusi.

Nii käivad lugudest ühel või teisel moel läbi Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Oscar Brackmann, Olev Siinmaa, Paul Keres, Raimond Valgre, Friedrich Fromhold von Martens ja isegi meie kaasaegne, legendaarne taarakorjaja Pudeli-Vovka. Tõsi, raamatus ei kanna suvepealinna elav legend seda hüüdnime, vaid on ristitud Toomaseks.

Ära tunneb ta sellegipoolest ja stseen, kus kohalik kuulsus esineb, on päriselt aset leidnud Metsamägi enda lapsepõlves.

Raamatus on põgusalt juttu pärnakate praegustestki tegemistest, näiteks Jaansoni kahe silla jooksust, Augustiunetusest ja jääfestivalist, läbi käivad koorilauljad ja rahvatantsijadki. Tulevikku vaadates sõidetakse elektriautodel ja sihtkohta lennutatakse vajalik kohale droonidega.

Nurrikud

Pika lasteaiaõpetaja staažiga pärnulanna on oma töös puutunud kokku väga erinevate peredega. Tema jutu järgi leidub vanemaid, kes ei tea, kuidas järeltulijatele kodulinna möödanikku ja olulisi paiku tutvustada. Raamat võiks neile abiks olla. “Minu raamatu adressaadiks ongi eeskätt need lapsed, kes kodulinna tundma õppimisel oma esimesi samme teevad. Kui neil on huvi tärganud, saab minna edasi raamatukokku ja muuseumi Pärnu kohta uurima. Et see nõnda kujuneks, ei tohi raamat last tüüdata, see peab lapse silmis olema põnev,” leiab Metsamägi.

Inimkeeli kõnelevate Nurrikute loomisel sai ta inspiratsiooni oma krutskeid täis kõutsilt. Peategelase Johannese, keda hüütakse Jukuks, nime võttis daam oma lapsepõlvest. Jukuks kutsus teda plikapõlves vanavanaema, kellel oli nii palju järeltulijaid, et memmel läksid nimed sassi.

Elulisust ja usutavust lisab raamatule kindlasti seegi, et peategelane Johannes on suurema osa ajast vanaema-vanaisa kantseldada, kuna emal-isal napib poja jaoks aega. Üks on lapseootel ja teine välismaal tööl ja nõnda tiirutab poiss mööda linna vanavanemate seltsis, kuulates nende lihtsaid inimlikke elutarkusi ja pajatusi teel ettejääva kohta.

“Ma ise loodan, et vanavanema-lapselapse suhted võiksid vanemale põlvkonnale huvi pakkuda,” märgib Metsamägi.

Oma debüütteost ja raamatu illustratsioonideks kasutatud söe- ja värvipliiatsi- ning õlimaale esitleb ta 22. märtsil Raeküla Vanakooli keskuses.

Naise enda koolitee algas kunagi Raeküla mändide all ja 22. märtsil tähistatakse keskuses Raeküla hariduselu 101. aastapäeva.

Seal näeb linnarahvas oma silmaga Nurrikute kostüümides nimitegelasigi.

Samuti võib inimmõõtu Nurrikuid kohata mais Pärnu kolledži aasal toimuval koolieelikute laulu- ja võimlemispeol, kus kiisud pole midagi vähemat kui peojuhid!

Metsamägi on arutanud veel Maarja-Magdaleena gildiga, kas ja kuidas sättida igakevadise raamatulaada ajaks illustratsioonide näitus gildimajja ja tuua Nurrikud lapsi lõbustama.

Muuseas, maalima-joonistama õppis Metsamägi alles hiljuti. Seni pintslist kauge kaarega mööda käinud naine läks neli aastat tagasi Pärnu kunstikooli Üllar Kallau täiskasvanute maali- ja värvusõpetuse kursustele ning maalib nüüd oma lõbuks pidevalt.

“Kallau on kõik mu raamatu illustratsioonid üle vaadanud ja andnud soovitusi, kus ja mida kohendada,” sõnab Metsamägi.

Tärganud joonistamiskirg on pannud juba järgmise idee idanema ja naine plaanib kokku panna ja välja anda 3–4aastastele lastele sobiva Pärnu-teemalise värvimisraamatu.



Alllikas: Pärnu Postimees





Share | Hooandja