november 27, 2010
november 26, 2010
november 24, 2010
Ajaloost: Minu Esivanemad tegid koostööd juba ammu :D
Kommentaar EPL-st:
Vanad eestlased ja nende sõbrad muslimid
Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vanad-eestlased-ja-nende-sobrad-muslimid.d?id=51287166
Aavo Kokk, Andres Eilart 24. november 2010 07:30
Eesti tuntumaid mündiuurijaid ajaloolane Ivar Leimus võtab oma kabinetis veneaegsest seifist välja kaelakee, nimetades seda kaunitariks
Raske uskuda, et kee on tuhat aastat vana – hõbetraatidest punutud ehe on elegantne ja vigastusteta. Kümme hõbemündist ripatsit näivad küll kulunud ja meenutavad plekitükke, kuid tookord olidki mündid seesugused õhukesed. Mündid on vermitud peamiselt 10. sajandil Kesk-Aasias ja Bagdadis.
Kes juhtub autoga Tallinnast Tartusse sõitma, võib enne Ardut vaadata paremat kätt jäävat maastikku, endise Paunküla mõisa maid. Sealtsamast põllult 1956. aasta kevadtööde aegu see kunstiteos leitigi. Kolm aastat hiljem tuli äkke alt välja veel varandust. Küll rinnalehti ehk hõbeplekist ripatseid, kaelavõru ja kaelakee tükke ning 107 münti. Nendest suurem osa on jälle Araabia päritolu. Vaid 11 münti on vermitud Bütsantsis, kaks Saksamaal ja üks Inglismaal.
9. ja 10. sajandil olid maailma rikkaimad piirkonnad kalifaadi ja Bütsantsi keisririigi alad. Kaliifi valdusse kuulus lisaks Araabia poolsaarele kogu Põhja-Aafrika, Süüria, Iisrael, Liibanon, Iraak, Iraan ja Kesk-Aasia. Rooma impeeriumi otsene järglane Bütsants hõlmas tollal tänapäeva Kreekat, Türgit, Bulgaariat, Lõuna-Itaaliat ning tükikest Krimmi. Kõik see jäi Eestist kuudepikkuse teekonna kaugusele, kuid on siiski üsna loomulik, et kaubandus tõi Vahemere raha ka nii kaugele põhja.
Tolle aja Araabia kalifaadi münte on Eestist leitud enam kui 5000. Vanemad neist on vermitud Bagdadis või Põhja-Aafrikas, hilisemad peamiselt Samarkandis, Taškendis ja Buhhaaras. Bütsantsi münte on aga leitud vaid 215. Üsna samasugune tasakaalust väljas on pilt Skandinaavias, Poolas ja Venemaal.
Bütsantsi mündid ei jõua Eestisse isegi siis, kui põhjamaa mehed Konstantinoopolis ehk tänapäeva Istanbulis palgasõdurina teenivad. 988. aastal andis Bütsantsi keiser Basileios II oma nooremale õele, 26-aastasele Annale teada, et tuleb abielluda Kiievi vürstiga, kes on lubanud võtta vastu õigeusu ja hakata Bütsantsi liitlaseks. Anna olla vastu puigelnud. Kes see ikka tahaks kolida maailmalinnast Konstantinoopolist mingisse kolkasse nimega Kiiev.
Selle tehingu osa oli ka vürst Vladimiri sõjaline abi Bütsantsi usuvendadele. Peamiselt põhjamaa meestest koosnev väeüksus läks Basileiosele appi, et sisemaine mäss maha suruda. Ja jäidki palgasõduritena Bütsantsi, moodustades keisri ihukaitse. Paarisaja aasta jooksul käis Bütsantsis missioonil tuhandeid meie kandi mehi, ilmselt ka neid, kes kõnelesid eesti keelt. Mis iganes nad seal teenisid, seda nad kaugele kodumaale ei toonud. Hõbedat tõi Eestisse ikkagi kaubandus ja millegipärast kauplesid vanad eestlased just araablastega.
Kui Eestisse kogunes hõbedat, siis pidid siinsed asukad rahvusvahelisel turul midagi müüma. Meie toonane eksport võis olla päris rammus, arvestades hõbeda hulka, mis maa seest on Eestis leitud. Mida me siis muslimitele müüsime? Miks jäi raha Eestisse seisma? Tundub, et kõva valuuta sepistati eheteks ja kaevati maa sisse ning selle eest huvitavat väljamaa nodi ei ostetud. Või osteti, aga pappi oli nii palju, et osa jäi üle? Või pole siid, vürtsid ja muu orgaaniline kraam maa sees säilinud? Sool aga söödi lihtsalt ära? Kuid värviline ja ilmakuulus Bütsantsi klaas oleks ju säilinud. Seda ei ole aga leitud…
Potentsiravim Araabiasse
985. aastal loetleb Jeruusalemmast pärit geograaf Abu Abdallah al-Mukaddasi kaupu, mida põhjarahvad müüsid: nahad, vaha, nooled, paplikoor, mütsid, kalaliim ja -hambad, kopranõre, mesi, pähklid, pistrikud, mõõ-gad, rõngasrüüd, kasetoht, orjad, lambad ja vaibad. Rõuge linnusest on samast ajastust leitud üüratu hulk kopraluid. Ajaloolased Ivar Leimus ja Mauri Kiudsoo arvavad, et see on märk suurest ärist.
Kopra karv on teatavasti eriliste vett tõrjuvate omadustega. Oriendis hinnati nahku üsna kõrgelt ja äri nendega võis tuua kuni 1000% kasumit. Lisaks peeti kopra saba all olevate näärmete nõret tõhusaks afrodisiakumiks, mida jõukad muslimimehed kasutasid samaks otstarbeks, milleks tänapäeval Viagrat. Võib arvata, et niisuguse kasuliku toote marginaal oli eriti hea.
Arheoloog Andres Tvauri üt-leb oma peatselt ilmuvas raamatus „Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Eestis”, et meie alal pole jälgi masstootmisest. Kui välja arvata kohalikust soomaagist raua tootmine Saaremaal ja Põhja-Eestis. 10. sajandil sai alguse raua intensiivsem tootmine ja eksport. Nii võib eeldada, et raud on vähemalt osaliselt Eestist leitud hõbedamägede taga. Seda versiooni – raud hõbeda vastu – puudutavad ka mitmed legendid ja rahvajutud.
Tollal oli levinud ka orjakaubandus. Elava tööriista hind oli idamaades väga kõrge, kuid selle äri ulatuse kohta puudub täpsem ülevaade. Nii et tuhat aastat tagasi oli meie roll Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia tööjaotuses sulatada soomaagist rauda, toota vett tõrjuvaid materjale ja potentsiravimeid?
Kuid miks ikkagi äri just araablastega? Võimalik, et muslimid olid nii osavad vahendajad, et põhjamaa kaupmees ei saanud nendest mööda. Kuid võimalik ka, et Bütsantsiga otse polnud kasulik kaubelda. Bütsants oli protektsionistlik riik. Vilja, oliiviõli, soola, veini, kalakastme, raha, relvade ja hea siidi väljavedu oli kas keelatud või riigi poolt kontrollitud. Import Bütsantsi polnud ka liiga lihtne – piiril tuli kõikidelt kaupadelt tasuda 10% tollimaks. Õhukese riigiaparaadiga araablased võimaldasid hoopis vabamat kaubandust ja teadsid kindlasti, kuidas Bütsantsi tollipunktidest mööda pääseda. Võib-olla just seepärast eelistasid vanad eestlased muslimeid. Vaba kaubandus on suur väärtus.
Suur tänu ajaloolastele ja arheoloogidele Ivar Leimusele, Andres Tvaurile ja Ain Mäesalule, kes andsid selle loo kirjutamiseks väärtuslikke soovitusi.
Andres Eilart ja Aavo Kokk kirjutavad Eesti ja maailma kunstiteoseid kasutades kuni suveni sarja majanduse toimimist selgitavaid lugusid. Järgmine lugu ilmub kahe nädala pärast.
'
Vanad eestlased ja nende sõbrad muslimid
Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vanad-eestlased-ja-nende-sobrad-muslimid.d?id=51287166
Aavo Kokk, Andres Eilart 24. november 2010 07:30
Eesti tuntumaid mündiuurijaid ajaloolane Ivar Leimus võtab oma kabinetis veneaegsest seifist välja kaelakee, nimetades seda kaunitariks
Raske uskuda, et kee on tuhat aastat vana – hõbetraatidest punutud ehe on elegantne ja vigastusteta. Kümme hõbemündist ripatsit näivad küll kulunud ja meenutavad plekitükke, kuid tookord olidki mündid seesugused õhukesed. Mündid on vermitud peamiselt 10. sajandil Kesk-Aasias ja Bagdadis.
Kes juhtub autoga Tallinnast Tartusse sõitma, võib enne Ardut vaadata paremat kätt jäävat maastikku, endise Paunküla mõisa maid. Sealtsamast põllult 1956. aasta kevadtööde aegu see kunstiteos leitigi. Kolm aastat hiljem tuli äkke alt välja veel varandust. Küll rinnalehti ehk hõbeplekist ripatseid, kaelavõru ja kaelakee tükke ning 107 münti. Nendest suurem osa on jälle Araabia päritolu. Vaid 11 münti on vermitud Bütsantsis, kaks Saksamaal ja üks Inglismaal.
9. ja 10. sajandil olid maailma rikkaimad piirkonnad kalifaadi ja Bütsantsi keisririigi alad. Kaliifi valdusse kuulus lisaks Araabia poolsaarele kogu Põhja-Aafrika, Süüria, Iisrael, Liibanon, Iraak, Iraan ja Kesk-Aasia. Rooma impeeriumi otsene järglane Bütsants hõlmas tollal tänapäeva Kreekat, Türgit, Bulgaariat, Lõuna-Itaaliat ning tükikest Krimmi. Kõik see jäi Eestist kuudepikkuse teekonna kaugusele, kuid on siiski üsna loomulik, et kaubandus tõi Vahemere raha ka nii kaugele põhja.
Tolle aja Araabia kalifaadi münte on Eestist leitud enam kui 5000. Vanemad neist on vermitud Bagdadis või Põhja-Aafrikas, hilisemad peamiselt Samarkandis, Taškendis ja Buhhaaras. Bütsantsi münte on aga leitud vaid 215. Üsna samasugune tasakaalust väljas on pilt Skandinaavias, Poolas ja Venemaal.
Bütsantsi mündid ei jõua Eestisse isegi siis, kui põhjamaa mehed Konstantinoopolis ehk tänapäeva Istanbulis palgasõdurina teenivad. 988. aastal andis Bütsantsi keiser Basileios II oma nooremale õele, 26-aastasele Annale teada, et tuleb abielluda Kiievi vürstiga, kes on lubanud võtta vastu õigeusu ja hakata Bütsantsi liitlaseks. Anna olla vastu puigelnud. Kes see ikka tahaks kolida maailmalinnast Konstantinoopolist mingisse kolkasse nimega Kiiev.
Selle tehingu osa oli ka vürst Vladimiri sõjaline abi Bütsantsi usuvendadele. Peamiselt põhjamaa meestest koosnev väeüksus läks Basileiosele appi, et sisemaine mäss maha suruda. Ja jäidki palgasõduritena Bütsantsi, moodustades keisri ihukaitse. Paarisaja aasta jooksul käis Bütsantsis missioonil tuhandeid meie kandi mehi, ilmselt ka neid, kes kõnelesid eesti keelt. Mis iganes nad seal teenisid, seda nad kaugele kodumaale ei toonud. Hõbedat tõi Eestisse ikkagi kaubandus ja millegipärast kauplesid vanad eestlased just araablastega.
Kui Eestisse kogunes hõbedat, siis pidid siinsed asukad rahvusvahelisel turul midagi müüma. Meie toonane eksport võis olla päris rammus, arvestades hõbeda hulka, mis maa seest on Eestis leitud. Mida me siis muslimitele müüsime? Miks jäi raha Eestisse seisma? Tundub, et kõva valuuta sepistati eheteks ja kaevati maa sisse ning selle eest huvitavat väljamaa nodi ei ostetud. Või osteti, aga pappi oli nii palju, et osa jäi üle? Või pole siid, vürtsid ja muu orgaaniline kraam maa sees säilinud? Sool aga söödi lihtsalt ära? Kuid värviline ja ilmakuulus Bütsantsi klaas oleks ju säilinud. Seda ei ole aga leitud…
Potentsiravim Araabiasse
985. aastal loetleb Jeruusalemmast pärit geograaf Abu Abdallah al-Mukaddasi kaupu, mida põhjarahvad müüsid: nahad, vaha, nooled, paplikoor, mütsid, kalaliim ja -hambad, kopranõre, mesi, pähklid, pistrikud, mõõ-gad, rõngasrüüd, kasetoht, orjad, lambad ja vaibad. Rõuge linnusest on samast ajastust leitud üüratu hulk kopraluid. Ajaloolased Ivar Leimus ja Mauri Kiudsoo arvavad, et see on märk suurest ärist.
Kopra karv on teatavasti eriliste vett tõrjuvate omadustega. Oriendis hinnati nahku üsna kõrgelt ja äri nendega võis tuua kuni 1000% kasumit. Lisaks peeti kopra saba all olevate näärmete nõret tõhusaks afrodisiakumiks, mida jõukad muslimimehed kasutasid samaks otstarbeks, milleks tänapäeval Viagrat. Võib arvata, et niisuguse kasuliku toote marginaal oli eriti hea.
Arheoloog Andres Tvauri üt-leb oma peatselt ilmuvas raamatus „Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Eestis”, et meie alal pole jälgi masstootmisest. Kui välja arvata kohalikust soomaagist raua tootmine Saaremaal ja Põhja-Eestis. 10. sajandil sai alguse raua intensiivsem tootmine ja eksport. Nii võib eeldada, et raud on vähemalt osaliselt Eestist leitud hõbedamägede taga. Seda versiooni – raud hõbeda vastu – puudutavad ka mitmed legendid ja rahvajutud.
Tollal oli levinud ka orjakaubandus. Elava tööriista hind oli idamaades väga kõrge, kuid selle äri ulatuse kohta puudub täpsem ülevaade. Nii et tuhat aastat tagasi oli meie roll Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia tööjaotuses sulatada soomaagist rauda, toota vett tõrjuvaid materjale ja potentsiravimeid?
Kuid miks ikkagi äri just araablastega? Võimalik, et muslimid olid nii osavad vahendajad, et põhjamaa kaupmees ei saanud nendest mööda. Kuid võimalik ka, et Bütsantsiga otse polnud kasulik kaubelda. Bütsants oli protektsionistlik riik. Vilja, oliiviõli, soola, veini, kalakastme, raha, relvade ja hea siidi väljavedu oli kas keelatud või riigi poolt kontrollitud. Import Bütsantsi polnud ka liiga lihtne – piiril tuli kõikidelt kaupadelt tasuda 10% tollimaks. Õhukese riigiaparaadiga araablased võimaldasid hoopis vabamat kaubandust ja teadsid kindlasti, kuidas Bütsantsi tollipunktidest mööda pääseda. Võib-olla just seepärast eelistasid vanad eestlased muslimeid. Vaba kaubandus on suur väärtus.
Suur tänu ajaloolastele ja arheoloogidele Ivar Leimusele, Andres Tvaurile ja Ain Mäesalule, kes andsid selle loo kirjutamiseks väärtuslikke soovitusi.
Andres Eilart ja Aavo Kokk kirjutavad Eesti ja maailma kunstiteoseid kasutades kuni suveni sarja majanduse toimimist selgitavaid lugusid. Järgmine lugu ilmub kahe nädala pärast.
'
november 23, 2010
"Happy new" War
Visit msnbc.com for breaking news, world news, and news about the economy
http://en.wikipedia.org/wiki/Korean_War
muide, "head uut" sõda! ]:)
see on yks potenisaalne püssirohutünn
see on põhimõtteliselt külmutatud sõda, mis võib olla on uuesti puhkemas
ja see pole lõpuks ainult kahe Korea sõda, Mõtle ise, Hiiina Ja P-Korea, Usa-Nato ja Lõuna Korea, siis veel Jaapan ja Venemaa ligiduses, ja võimalik tuumapotensiaal, seni tulistati tavarakettidega.
ja kes selle algatas ja kes sellest kasu saab, vot eks see selgub... ;)
Loodetavasti jääb tuumatalv rakettidesse...
november 22, 2010
november 20, 2010
Nine Inch Nails - Right Where It Belongs
Ma otsisin netist Dagöt ja ühe Moedemi mp3ka loo esimene minut ja 5 seki on see lugu.
Huh. Imelik, väga imelik. mis toimub??????
Moedemi Youtubes polegi kahjuks
november 19, 2010
november 16, 2010
november 13, 2010
Agapella Käsikellastuudio (Rääma kool) Kehra festival - V.Ojakäär "Oma l...
Käisin eile kooli kokkutulekul. Kontserdimaja ilusateks hetketeks olid fotod ja see Agapella esitatud Rahu. Siin on näide nende muusikast. Oli hea näha oma klassikaaslasi kuute küll aga ikkagi :) Kuursaal oli kärarikas.aga rääkida sai kuidagimoodi ikkagi :)
november 11, 2010
With this fry, I thee wed
With this fry, I thee wed: Couples can marry at McDonald's
If McDonald's has its way, the traditional white wedding arch will be replaced by the golden ones. Some of the fast-food chain's restaurants in Hong Kong are now allowing customers to "supersize" their order to include McNuptials.
http://today.msnbc.msn.com/id/39651273/from/toolbar
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
McWeddings: next in Mcline are McBreakups, McDivorces, McLaw Offices, McFunerals, McUndertakers, McWill and McCemetary, McDeath, McHeaven and McHell, McEtc...McRght?..:D
id rather choose Kalvi Manor or castle ruines in Viljandi or nature surroundings like like desert, mountains like i saw in childhood Sahara and Atlas mountains.
PS! McChapel creates McCompetition, so hopefully i could soon have maybe if i want have HesWeddings :D at Hesburger
id rather Hes'it than Mc'it :P ya know out of old loyalty...
that would be totally gay thing though..O happy day...
If McDonald's has its way, the traditional white wedding arch will be replaced by the golden ones. Some of the fast-food chain's restaurants in Hong Kong are now allowing customers to "supersize" their order to include McNuptials.
http://today.msnbc.msn.com/id/39651273/from/toolbar
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
McWeddings: next in Mcline are McBreakups, McDivorces, McLaw Offices, McFunerals, McUndertakers, McWill and McCemetary, McDeath, McHeaven and McHell, McEtc...McRght?..:D
id rather choose Kalvi Manor or castle ruines in Viljandi or nature surroundings like like desert, mountains like i saw in childhood Sahara and Atlas mountains.
PS! McChapel creates McCompetition, so hopefully i could soon have maybe if i want have HesWeddings :D at Hesburger
id rather Hes'it than Mc'it :P ya know out of old loyalty...
that would be totally gay thing though..O happy day...
november 08, 2010
november 07, 2010
november 04, 2010
Facebookist
On the age where FB spreads its tentacles like octupus that grows bigger bigger and its limbs longer and longer, and you can see blue white company logo virtually everywhere, when and if it reaches its enough point? here are some viewpoints on social nework i decided to leave, beacause it simply isnt must and it took at some days way too much. Yes it was good keep in touch tool with some circle of friends and tool to find some old classmates. But one can do that with other tools, emails to phone calls. To me Facebook just was expanded adressbook that came with all kinds of accessories. Like in real life, you only use, call etc some, but keep others there just in case. so I decided, i can do that in real life too :)
Estonian:
Firesheep:avali uks sinu Facebooki tungimiseks http://www.epl.ee/artikkel/586527
Taasta oma privaatsus: http://www.epl.ee/artikkel/585117
English:
Firesheep and internet security: http://edition.cnn.com/2010/TECH/mobile/11/01/firesheep.wifi.security/
Hey, Facebook, just let go of me-Times Online
http://technology.timesonline.co.uk/tol/news/tech_and_web/the_web/article3553216.ece
if you want do it then follow this link, after youre logged on https://ssl.facebook.com/help/contact.php?show_form=delete_account
Estonian:
Firesheep:avali uks sinu Facebooki tungimiseks http://www.epl.ee/artikkel/586527
Taasta oma privaatsus: http://www.epl.ee/artikkel/585117
English:
Firesheep and internet security: http://edition.cnn.com/2010/TECH/mobile/11/01/firesheep.wifi.security/
Hey, Facebook, just let go of me-Times Online
http://technology.timesonline.co.uk/tol/news/tech_and_web/the_web/article3553216.ece
if you want do it then follow this link, after youre logged on https://ssl.facebook.com/help/contact.php?show_form=delete_account
Tallinn
What would Tallinn be without old style cafes, churches, art galleries, Hare Krishnas, friends, Angel, Dad?
I miss it, its 129 km away, AND I COULD VISIT things there...
have more life. even with responsibilities :)
I miss it, its 129 km away, AND I COULD VISIT things there...
have more life. even with responsibilities :)
november 02, 2010
Marie Underi ajakohane luule. Kujust.
Kõndind nii keerukaid radu,
elus ses imetaolises paigas,
seisatan nüüd ja vaatlen
vaatlen end nägijaks
ja mõni poolelijäänud mõte
kukub ajust südame
ning küpseb sääl...
elus ses imetaolises paigas,
seisatan nüüd ja vaatlen
vaatlen end nägijaks
ja mõni poolelijäänud mõte
kukub ajust südame
ning küpseb sääl...
Need on read Underi marmorkuju tagaseinal Tallinnas Rahvusraamatukogu taga kuju mis on minu arvates liiga tädilik ja massivne aga inimene muutub ju kehaliselt ajas
Kõige olulisem on tema looming ju ikka!
Kujust ja luulest:
Kaks eestlast, 3 arvamust :D
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/muumi-voi-transseksuaal.d?id=34173277
Foto: Marie Under, /umb. 1912/
KM EKLA A-181:2990
Allikas: http://www.kirmus.ee/erni/foto/unde03x.html
KM EKLA A-181:2990
Allikas: http://www.kirmus.ee/erni/foto/unde03x.html
Foto- Andres Putting,
november 01, 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)